Teadlaste meeskond püstitas uue maailmarekordi, edastades 1,02 petabaiti (1,02 x 106 GB) andmeid sekundis 1808 kilomeetri kaugusele, kasutades oma spetsiaalset ühendatud 19 südamikuga optilist kiudu.
Enda uuringus väitsid teadlased, et nende uus optilise kiu tehnoloogia aitab praegustel võrkudel valmistuda tulevikuks, kus andmeliiklus suureneb eksponentsiaalselt tehisintellekti ja 6G tõttu.
Optiliste kiudude kaudu liikuvate andmete mahtu on üritatud aastaid suurendada. Sellel eesmärgil on aga olnud ees suur tehniline takistus - signaal muutub liikudes nõrgemaks ja seda on keeruline ilma häireid tekitamata paljude kiudoptiliste südamike kaudu võimendada. Seejuures on eesmärk süsteemi suurust mitte muuta.
Teadlased töötasid välja nutika võimendussüsteemi. Optilised signaalid kaotavad kiudu mööda liikudes tugevust, seega kasutatakse võimendajaid. Siiski on üks konks: iga südamikku tuli võimendada korraga ja kahes erinevas valgusvööndis (C- ja L-riba).
Meeskond ehitas süsteemi, mis kasutas spetsiaalsete võimendite kombinatsiooni, et teha seda kõigis 19 südamikus, ilma et signaalid seguneksid. Nad rajasid 19 ahelat, millest igaüks kasutas ühte kiu südamikku, ja viisid signaalid 21 korda läbi, et simuleerida kokku 1888 kilomeetri pikkust vahemaad.
Teekonna lõpus püüdis 19-kanaliline vastuvõtja signaalid kinni ja mitme sisendiga ja mitme väljundiga (MIMO) digitaalprotsessor puhastas need, eemaldades häired ja arvutades andmesageduse.
Tulemus oli hämmastav. Kokku saavutati 1,02 petabaiti sekundis 1808 km pikkuse läbilaskevõimega, millega püstitati uus maailmarekord standardse suurusega kiudude abil toimuvas optilises sidevõrgus. Veelgi muljetavaldavam on see, et läbilaskevõime ja vahemaa korrutis, mis on kiu jõudluse peamine näitaja, saavutas 1,86 eksabaiti sekundkilomeetri kohta, mis on seni kõrgeim registreeritud näitaja.
See ei ole esimene kord, kui 19 südamikuga optiline kiud proovile pandud on. „Ülekanne varasema põlvkonna 19 südamikuga kiu kaudu piirdus 1,7 petabaidiga sekundis suhteliselt lühikesel 63,5 km pikkusel distantsil,“ lisasid uuringu autorid.
See on aga tõepoolest esimene kord, kui see revolutsiooniline tehnoloogia on ületanud vahemaapiirangud, kandes andmeid üle 1800 km. See edu võib täiesti ümber kujundada, kuidas me tulevikuinternetti ehitame.
Kuna maailm liigub 5G-järgsesse ajastusse, kus on isesõitvad autod, AI-assistendid, reaalajas virtuaalreaalsus (VR) ja miljardeid ühendatud seadmeid, vajame me massiivseid andmemagistraale, et kõik toimiks.
„5G-järgses ühiskonnas suureneb andmeliikluse maht eeldatavasti plahvatuslikult tänu uutele sideteenustele ning vaja on arenenud info- ja kommunikatsioonitaristu realiseerimist,“ lisasid uuringu autorid.
See uuring näitab, et ülikiireid pikamaa optilisi võrke on võimalik ehitada olemasoleva infrastruktuuri suurust muutmata, mis muudab tegeliku kasutuselevõtu palju lihtsamaks. Millal see uus kiudoptiline tehnoloogia aga tegelikult kasutusele võetakse, on veel selgumisel.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203812 ... kilomeetri